ESINEJAD | TEDxTallinn

Inspirational Persuasive Speech Topics

Michael Vassar

Michael Vassar on futurist ja ettevõtja, personaalse meditsiini teenuseid pakkuva MetaMed Research’i teadusdirektor. Tema tegevuse laiahaardelisust kinnitavad nii kunagised töökohad (Rahukorpuse vabatahtlik, kooliõpetaja, mitmete start-up’ide asutaja ning tehisintellekti uurimisega tegeleva Singulaarsusinstituudi tegevjuht) kui ka uurimisteemad – molekulaarbioloogia, geneetika ja nanofüüsika.

Michael pole tänaseni leidnud ühtki “ametlikku” maailmavaadet, mis talle südamelähedane oleks, kuid vastukaaluks on ta loonud enda isikliku tõlgenduse, mis toetub nii reaalsetele kogemustele kui teiste omanäoliste mõtlejate ideedele. Tänapäeva meditsiinisüsteemi ümberkujundamisvajaduseni viis teda avastus, et enamik revolutsioonilisi arenguid arstiteaduses ei jõua mitte kunagi igapäevasesse praktikasse ja jäävad seetõttu patsiendile kättesaamatuks.

UURI LISAKS
http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Vassar

Igor Kotjuh

Igor Kotjuh on Võrus sündinud Eesti poeet, tõlkija ja kirjastaja, kes mõtleb ja luuletab oma emakeeles, vene keeles. Üle kümne aasta on ta tegutsenud eestivene kirjanduse edendamise nimel ja olnud seeläbi “eelarvamustest vabama Eesti kujundaja”, nagu kõlas 2011. aastal  Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase eripreemiate jagamisel.

Ärateenitult, sest Igor Kotjuh on Eesti esimese kakskeelse kirjandusühenduse “Tuulelohe-Воздушный змей” asutajaliige, aastaid avaldanud kirjastajana kümnete kaasaegsete eestivene autorite loomingut; ta on kahe venekeelse luulekogu autor ja tõlkinud ise oma luuletused eesti keelde; lisaks tõlgib ta luulet ja esseistikat nii eesti kui vene keelde. Ta on pidanud loengukursusi nüüdisaegsest eesti kirjandusest Peterburi Riiklikus Ülikoolis ning eestivene kirjandusest Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis.

UURI LISAKS
Igori viimaseks tööviljaks on äsja käivitatud esimese eestivene kirjanduse portaal http://www.oblaka.ee/

Polly Higgins

Polly Higgins on advokaat, kirjanik ja visionäär, kes pärast pikki aastaid Londoni kohtutes diskrimineerimisjuhtumite ning äriõigusega tegelemist on võtnud oma peamiseks kliendiks planeedi Maa – ta unistab ökotsiidi lõpetamisest 2020. aastaks ning on teinud ÜRO-le ettepaneku lisada see viiendaks rahuvastaseks kuriteoks.

Ökotsiid on ühe paikkonna ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu. Ökotsiidi kriminaliseerimise taotlemiseks on alustatud üle-Euroopalist kampaaniat “Lõpetame ökotsiidi Euroopas / End Ecocide in Europe”. Kokku loodetakse kodanikualgatusena koguda miljon allkirja, mis kohustab Euroopa Komisjoni ettepanekule vastama ja seda kaaluma. Hetkel on kampaania kogunud juba 14 500 allkirja oma kodulehel http://www.endecocide.eu/.

Ton Zijlstra

Ton Zijlstra rakendab digitaalse tehnoloogia avatuse, osaluse ja koostegemise teenistusse, sest usub, et viis, kuidas me töötame, õpime ja organiseerume, on võti paljude oluliste ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Enam kui 15 aasta jooksul on ta osalenud mitmete praktikakogukondade sünni juures, luues sotsiaalmeedia, avatud digitaalse tootmise (FabLabs), avatud valitsemise (open government) ja avatud andmete (open data) algatusrühmi.

Filosoofia ja tehnoloogia taustaga Ton on töötanud nii kohalike, riiklike kui rahvusvaheliste valitsusüksustega ning tänagi on ta nende teemade eestkõnelejaks Euroopas (muuhulgas avaliku sektori teabe portaalis ePSiplatform). 2002. aastast peab ta oma huvide kohta blogi http://zylstra.org/blog.

Kristjan Randalu

Kristjan Randalu on noorema põlvkonna üks omapärasemaid pianiste, helilooja ja arranžeerija. Ta on sündinud Eestis, kasvanud üles Saksamaal, õppinud Kölnis, Londonis ja New Yorgis ning mänginud koos paljude tuntud muusikute ja orkestritega, nagu Nguyên Lê, Dhafer Youssef, Ben Monder, Stuttgarti kammerorkester, ning esinenud kuulsates kontserdisaalides – Carnegie Hall, Lincolni keskus NYC-is ja Berliini kontserdimaja.

Kristjan on esitatud Grammy nominendiks ning pälvinud arvukalt erinevaid jazz-muusika auhindu. 2012. aastal sai ta Eesti Muusikaauhinna parima jazzialbumi eest. Hoolimata oma rahvusvahelisest haardest veedab ta suure osa kontsertide-vahelisest ajast Viljandimaa metsade keskel, kus saab segamatult tööd teha  ja loodusest inspiratsiooni ammutada.

UURI LISAKS
http://www.randalu.com/home

Okeiko

Okeiko on omamoodi haldjalik kunstnik, kes joonistab, pildistab ja filmib, kujundab helkureid ja kleepekaid ja riideid ning loob muusikapidudele taustavisuaale. Põhitegevuseks on tal karakterdisain, mis täpsemalt liigitub kawaii alla (jaapani keeles armas, nunnu). Viimased viis aastat seikleb ja rändab Okeiko koos kukujukudega, meeldejäävate võluolevustega – 2011. aastal võitsid nad Pepsi lühifilmide rahvusvahelisel konkursil peaauhinna. Kultuuripealinna ootussarja raames lõi ta Kadriorgu projekti “Fantaasiaaed”.

Algusest peale omanäoline ja oma rida ajanud Okeiko pole kunagi ametlikku kunstiharidust saanud ning ehk just seetõttu näeb ta maailma teisiti ja väljendab seda lummavalt. Tema sooviks on luua maailm, kus ta ise elada tahaks – helge ja mõnus paik, kus inimestel oleks julgust unistada ja olla siiralt head.

UURI LISAKS
Töödega saab lähemalt tutvuda http://www.okeiko.planet.ee.

Frida Monsén

Frida Monsén on inglise keele, rootsi keele ja sotsiaalteaduste õpetaja Stockholmis. Ta töötab uuenduslikus Vittra Telefonplani koolis, kus kõik õpilased kasutavad kooli poolt antud sülearvuteid ning traditsiooniliste klassiruumide asemel on kujundatud ainulaadne mitmekülgne õppekeskkond –  kooliruum mitte ei distsiplineeri, vadi motiveerib. See loob õppimiseks-õpetamiseks hoopis uusi viise ning esitab ka õpetajale teistsugused nõudmised ja väljakutsed.

Frida on pühendunud keelte ning kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning ta töötab välja uusi, digitaalajastust tulenevaid õppimissituatsioone ja meetodeid. Nii kasutab ta õppetöös näiteks  sotsiaalmeediat ning juhib Gamification’i projekti, mis aitab õpilastel õpitut visualiseerida. Ta on alustanud 21. sajandi kooliraamatukogu loomist – Frida arvates pole raamatukogu enam füüsiline koht, vaid osa kaasaegsest kirjaoskusest, mille peaks omandama igaüks.

UURI LISAKS
http://www.youtube.com/watch?v=eYH1aIyaBjM

Robin Hanson

Robin Hanson on majandusprofessor George Masoni Ülikoolis USAs ja uurija Oxfordi ülikooli Inimtuleviku Instituudis. Ta on ekspert ennustusturgude alal ning tema eriliseks huviks on tulevikutehnoloogiad, näiteks tehisintellekt ja nanotehnoloogia ning nende mõju majandusele ja ühiskonnale üldisemalt. Oma poliitilistelt vaadetelt toetab ta “futurokraatiat” – ühiskonda, kus poliitilisi otsuseid tehakse avatud ennustusturgude abil.

Robin on väga mitmekülgse taustaga: bakalauruse- ja magistrikraad  füüsikas, doktorikraad aga sotsiaalteadustes, ta on NASAs tegelenud tehisintellekti ja Bayesi statistika uurimisega ning välja arendanud USA kaitseministeeriumi jaoks ennustusturu, mis prognoosib riigi poliitilist stabiilsust, majanduskasvu ja sõjalist võimsust. Robini ideed tekitavad tihtipeale vastuolulisi reaktsioone ning  ta sooviks on uurida, millise piirini on võimalik valitsuse ülesandeid detsentraliseerida.

UURI LISAKS
http://www.overcomingbias.com/author/robin-hanson

Peeter Jalakas

Peeter Jalakas on peavoolust kõrvalehoidev teatrijuht, julge ja sihikindel uuendaja ning oluliste ühiskondlike ettevõtmiste vedaja, kes tõstatab teemad, mida on mugavam maha vaikida, ja lükkab ühiskonnas käima muutused, mis on kujundanud meist paljude igapäevast elukeskkonda ja nauditavat kultuurimiljööd.

Jalakas on õppinud näitejuhtimist ja olnud käivitavaks jõuks nii VAT Teatri, trupi Ruto Killakund, festivali Baltoscandal kui Von Krahli teatri loomisel. Ühiskondlike teemade lahkamiseks on tal l veel teisigi kanaleid: ta on puhta toidu restorani Von Krahli Aed ja ökotoodete kaupluse Ökosahver omanik, üks  Eesti Rohelise Erakonna asutajaliikmeid, kunagine Tallinna Kultuurikatla juht ning lisaks veel 2011. aasta kultuuripealinna ühe esinumbri, Põhuteatri idee algataja. Muu hulgas on ta ehitanud omaenda maakodu täielikult elektriliselt iseseisvaks.

UURI LISAKS
http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Jalakas

Rein Maran

Rein Maran on filmimees, kes on veetnud määramatu hulga oma elust looduses looma- ja taimeriiki jälgides ning filmilindile jäädvustades. Uudishimu ja kirg õppida tundma ning kogeda võimalikult vahetult meie ümber paralleelselt eksisteerivaid maailmu, olgu see ämbliku või põdra oma, pole lasknud vanameistril meie õnneks kaamerat käest panna tänaseni. Vastupidi – Maran on ühtlasi filmistsenarist, -režissöör, -operaator, helisalvestaja ja produtsent ning just äsja tuli välja tema esimene dokumentaalfilm “Hiite lummus”.

Rein Maran on Eesti kinokultuurile andnud palju, olles osalenud enam kui saja eri žanris filmi valmimise. Lisaks on ta tunnustatud õppejõud, hetkel õpetades Balti Filmi ja Meedia koolis, ning terve filmikoolkonna rajaja. Tänuväärne on ka tema roll loodushariduse ja loodussõbraliku eluviisi juurutajana.

UURI LISAKS
http://www.gaviafilm.ee/et

Jaan Einasto

Jaan Einasto uurimisobjektiks on astrofüüsikuna maailm tervikuna ning eesmärgiks aidata inimkonnal seda paremini mõista, et me oskaks käituda neist teadmistest lähtuvalt. Aastatepikkuse järjepideva töö tulemusel on Jaan Einasto mitmete oluliste küsimuste ja vastustega laiendanud inimkonna arusaamist galaktikate ning universumi struktuuri ja tekke kohta – ta on sõna otseses mõttes avardanud meie maailmapilti.

Tartu Observatooriumi kauaaegset teadlast, akadeemik Einastot on tunnustatud muu hulgas Riigivapi II klassi teenetemärgiga, Marcel Grossmanni nimelise auhinnaga tumeaine ja universumi ehituse uuringute eest ning  Viktor Ambartsumjani nimelise rahvusvahelise auhinnaga astronoomia ja astrofüüsika silmapaistvatele tippteadlastele. Ta on Tartu Ülikooli audoktor, Eesti Teaduste Akadeemia ja Academia Europeae  liige. Tema auks anti väikeplaneedile nimi “11577 Einasto”.

UURI LISAKS
www.akadeemia.ee/et/liikmeskond/_liikmed/einasto/

Olesja Katšanovskaja

Olesja Katšanovskaja, kunstnikunimega Solaye Nova on Eesti kunstnik, keda on mõjutanud nii Euroopa kui Venemaa koolkonnad. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli maalikunsti eriala ja kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias kunstipedagoogika alal. Tema cum laude vääriline magistritöö projekt Kumus hõlmas kunstihariduse toomist põhikooli ainekavasse ning ta on ka ise õpetajana töötanud.

Olesja on oma tööde kohta öelnud, et soovib neid luua nii, et need oleks ka enda silmale ilusad vaadata, samas jäädvustades antud aegruumi unikaalsust ja intiimsust. Tema maale iseloomustab värvitoonide ja teemade soojus ning loodusest inspireeritud fantaasiaküllasus.

UURI LISAKS
http://solaye.carbonmade.com/

Jaan Priisalu

Kui turvaline on avatust, automatiseeritust ja digisüsteeme soosivas Eestis elada, räägib Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisalu. Olles Eesti küberruumi kaitsva vabatahtlikke IT-spetsialiste ühendava Kaitseliidu küberkaitse üksuse kaasasutaja ja Tallinna üksuse pealik ning infosüsteemide audiitorite ühingu liige, on Jaan Priisalul ligi paarkümmend aastat praktilist kogemust küberrünnakute ennetamises ja tõrjumises.

Enne avalikku sektorisse asumist on ta töötanud firmades Guardtime, Ühispank, Cybernetica ning Swedbankis turvaintsidentide lahendamise meeskonna juhina, sh 2007. a küberünnakute ajal. Üheks maailma juhtivaks küberkaitse eksperdiks peetud Jaan Priisalu on akadeemilise hariduse saanud Tallinna Tehnikaülikoolis ja Prantsusmaal Toulouse III-s (Université Paul Sabatier).

Kadri Seeder

Kadri Seeder on Targa Töö Ühingu eestvedaja ning hetkel vabakutseline. Ta usub, et paindlik töökorraldus, mis arvestab nii tööandja kui töövõtja vajadusi, loob mõlemale poolele suuremaid vabadusi ja vastutusi, aidates samas kaasa maapiirkondade arengule ning ressursside otstarbekamale kasutusele. Eestis levinud usku, et ise tuleb hakkama saada ja mitte kooostööd teha, peab Kadri sotsioloogias magistrikraadi kaitsnuna raiskamiseks. Nii kolis ta 2009. aastal maale elama ja asutas külas ka kooperatiivse kaugtöö organisatsiooni.

Kadri peab oluliseks targa internetikasutamise õpetamist ning stabiilse ja kiire internetiühenduse loomist üle Eesti. Nii on ta löönud kaasa programmis “Ole kaasas!”, et vähendada digilõhet ning parandada õpingutes ja tööturul oodatavate oskuste taset: eesmärgiks on koolitada 100 000 inimest ja viia internetti 50 000 uut peret. Kadri on osalenud ka lastevanemate ja noorte tööhõive projektides tööturuga seotud tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vähendamiseks.

Heigo Rosin

Heigo Rosin on löökpillivirtuoos, “Klassikatähtede” finalist, tänu kellele teavad Eesti inimesed nüüd, mis on marimba ja milliseid helibukette sellest välja võluda võib.  Tema ampluaa on aga tunduvalt laiem: timpanid, trummid, taldrikud, vibrafon, gongid, tamtammid ja palju muudki, mille mängimist on ta meisterlikkuseni lihvimas hetkel suisa kahes magistriõppes – Tallinnas muusikaakadeemias ja Antwerpenis Flaami kuninglikus konservatooriumis.

Heigo on esinenud sooloprogrammidega ning andnud kontserte erinevate orkestritega kodus ja välismaal, mänginud koos nii ERSO, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri,  Liége’ Filharmoonia Sümfooniaorkestri  kui  Flaami Kuningliku Ooperiorkestri  De MUNTiga. Teda iseloomustab täiusepüüd – enne vastutusrikkaid ülesastumist võib ta harjutada 10-12 tundi päevas ning tosin aastat karated on lihvinud Heigo löögi metronoomi täpsuseni.