Esinejad
TEDxTallinn 2014 tuli jätkuvalt ja tavapäraselt kõrgelennuline ja tiivustav – lavale astus terve plejaad vaimustavaid kõnelejaid. Näha ja kuulda sai nii uut tüüpi tuuleenergia jõul liikuvast ülikergest maismaakulgurist kui ookeani naftareostust koristavast seilavast robotist. Juttu tuli veel kaduvatest keeltest ja nende päästmisest, unest ja ilmsist, matemaatikast, maailma muutmisest fotograafina, eesti rahvapärimusest ja ka Kalevipojast. Publiku ette toodi interaktiivne linnaplaneerimine, nanoosakeste head ja vead ning paljud teised põnevad teemad.
Oleme juba videote montaažiga alustanud ja loodame postitada kõik kõned lähimate kuude jooksul kõigile vaatamiseks.
Anne Kahru
Anne Kahru on maailma üks enimtsiteeritud teadlasi keskkonnateaduste ja ökoloogia alal. Ta on ökotoksikoloogia uurimissuuna rajaja Eestis, Eesti Toksikoloogia Seltsi asutajaliige ja juhatuse esimees.
Aastast 2005 juhib ta Keskkonnatoksikoloogia Laboratooriumi uurimistöid Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis. Kümmekond aastat tagasi alustas Anne töörühm maailmas esimeste seas nanomõõdus metallioksiidide ökotoksikoloogiliste uuringutega.
Anne on ka esimene Eesti teadlane, kellega ülemaailmne teadusreitinguagentuur Thomson Reuters on intervjuu teinud – põhjuseks tema töörühma teadusmaailmas palju tähelepanu pälvinud nanoosakeste ökotoksilist mõju käsitlev artikkel ajakirjas ‘Chemosphere’. Ta on ligi 80 teadusartikli autor ning tema juhendamisel on kaitstud kuus doktoritööd.
2011. aastal pälvis ta Eesti riigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli “Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid” eest.
Cesar Harada
Cesar Harada on prantsuse-jaapani päritolu leiutaja, keskkonnakaitsja ja ettevõtja, kes on välja mõelnud unikaalse ookeanikoristusroboti Protei ning ülikerge maismaakulguri, mis tõestab, et võimsad masinad ei pea tingimata kasutama palju energiat.
Cesar on lõpetanud Londoni Kuningliku Kunstikolledži disaini koostoime (design interaction) erialal, mis tootedisaini kõrval tegeleb ka nende keskkonnamõjudega, lisaks on ta õppinud tööstusdisaini ja animatsiooni.
Ta on uurinud New Orleansis naftareostust, Jaapanis radioaktiivsust ja 2012. a TEDxSummitil esitles Cesar Proteid – mehitamata purjetavat robotit, mis on mõeldud reostuste kiireks likvideerimiseks. 2013. a purjetas Cesar ümber maailma algatusega „Unreasonable at Sea“, et tutvustada Proteid erinevatele keskkonnaprobleemidega kimpus olevatele kogukondadele.
Cesar on pidanud loenguid disaini ja keskkonna koosmõjust Londoni Goldsmithi ülikoolis, Hollandi arhitektuuriinstituudis ja mujal, esinenud kõnedega üle maailma ning korduvalt üles astunud ka TEDx üritustel. Ta on TED Fellows programmi liige.
http://www.cesarharada.com/
Daniel Giovannini
Daniel Giovannini lõpetab doktorantuuri Glasgow Ülikoolis kvantfotoonika alal. Teadustöö kõrvalt tegeleb ta aktiivselt teaduse populariseerimisega – kirjutab keerulist lihtsaks mitmes väljaandes ja korraldab esimest Pint of Science festivali Glasgow’s. Arvustusi ja loomingulisi kaastöid on Danieli sulest ilmunud aastaid mitmes tuntud Itaalia veebiportaalis.
Daniel kuulub rahvusvahelisse rühmitusse Spatial Intelligence Unit (SPIN) – akadeemilise uurimisgrupina alustanud kollektiiv on nüüdseks keskendunud uute lahenduste otsimisele linnaplaneerimises. Kunsti ja teadust kombineerides otsitakse võimalusi ümber kujundada linnades eksisteerivaid nähtavaid ja nähtamatuid võrgustikke, et edeneks mitte üksnes ilus linnaruum, vaid ka inimestevahelised suhted.
Eerik Heldna
Eerik Heldna on Eesti politseinik, kes tööd ei karda. Vaatamata oma suhteliselt noorele eale on tal aukartustäratav kogemustepagas, mis kogutud nii tööaastatel Tallinna narkopolitseis kui ka Keskkriminaalpolitsei juhi ja kaitsepolitsei kõrge ametnikuna.
Eerik Heldna on lõpetanud Sisekaitseakadeemias kohtueelse uurimise eriala ning saanud magistrikraadi haldusjuhtimises. Eeriku töö ja karjäär Eesti politseis on olnud silmapaistev. Kriminaalpolitseitööd alustas Heldna Tallinna narkopolitseis, kus ta tegeles tõhusalt nii suurdiilerite tabamisega kui narkoennetustööga Tallinna koolides. Tubli töö viis ta edasi Tallinna Põhja prefektuuri kriminaalosakonna juhiks. 2004. aastal läbis ta Ameerika Ühendriikides täismahus FBI akadeemia kursuse. 2008. aastal asus ta juhtima Keskkriminaalpolitseid, aasta hiljem võttis aga vastu Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja ametikoha. Tema vastutusalasse kuuluvad muuhulgas korruptsioonivastane tegevus, terrorismivastane võitlus ja kriminaalmenetlusega seotud ülesanded.
Eiko Ojala
Eiko Ojala on eesti illustraator ja graafiline disainer, kes paneb füüsilise paberi elama digitaalkunsti võimalustega.
Tema ruumilised digitaalillustratsioonid põhinevad paberlõiketehnikal ning ülitäpsel vormi ja varju vaatlusel, nii et tema töödes on pea võimatu eristada tõelist ruumi illusoorsest. Eiko nutikas kätetöö on südameid võitnud üle maailma ning jõudnud paljudele raamatukaantele, tema koostööpartneriteks on olnud muu hulgas New York Times, Wired, Harvard Business Review ja Victoria&Alberti muuseum.
Eva Koff
Eva Koff on eesti kirjanik ja tõlkija, kes lisaks loomingulisele tööle tegutseb juba aastaid ka prantsuse keele õpetajana. Suurem osa tema senisest kirjanduslikust loomingust on suunatud kõige väiksematele lugejatele.
Eva on õppinud Tartu Ülikoolis prantsuse keelt ja kirjandust. Tema esimene näidend „meie isa“, mis sai 2001. aastal Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistlusel I preemia, on samuti kantud ühest Prantsusmaal aset leidnud traagilisest loost. Järgmised näidendid on aga kirjutatud lastele või noortele. Eva lugudega on üles kasvanud juba päris suur hulk lapsi, sest just tema loodud on nii menuka raadiosaate „Mina lood“ jutud kui paljud ETV lastesaate „Lastetuba“ lood.
Lisaks lastesaadetele on tema sulest ilmunud ka raamatud „Kust tulevad vastused?“, „Mirr“ ja „Keerutädi“. Laste mõttemaailma ja fantaasia mõistmist on Eva kõvasti harjutada saanud nii koolis õpetajana kui kodus oma nelja last kasvatades.
Indrek Park
Indrek Park on antropoloog ja keeleteadlane, kelle süda kuulub väikeste hääbumisohus olevate Põhja-Ameerika indiaanihõimude keeltele.
Kauged maad ja keeled on Indrekut huvitanud maast madalast – esimesed välitööd viisid teda Siberi põhjapõdrakasvatajate juurde juba keskkoolis. Pärast Tartu Ülikooli ajalooõpinguid asus Indrek Hiinas hiina ja tiibeti keelt õppima, seejärel astus tugeva tiibeti keele uurimissuunaga Indiana ülikooli doktorantuuri, kuid seal avastas enda jaoks hoopis ohustatud indiaani keeled.
Doktoritöö jaoks elas Indrek kaks aastat väikese hõimu hidatsade reservaadis, et nende keelt kaardistada. Põhjalike välitööde tulemusel pole Indrek mitte ainult hõimu poolt adopteeritud kui nende vend, vaid tal on hidatsa keele sõnaraamatu näol ka midagi neile tagasi anda.
Indreku uurimistööde tulemused ei ole olulised üksnes keeleteadlastele, vaid ka hõimudele endile – näiteks on Indrek aidanud välja arendada lakota keele õppimissüsteemi, mida kasutatakse kohalikus koolis.
Inna Lai
Inna Lai on Eesti interpreet ja dirigent, kelle käes hakkab muusika sõna otseses mõttes helisema. Tema muusikainstrumendiks on inglise käsikellad, mille kauni kõlaga on Inna kuulajaid võlunud sooloesinemistel nii Eesti, Saksamaa, Skandinaavia kui Venemaa lavadel.
Inna taktikepi all mängivad ka Campanelli käsikelladeansambel, Nõmme noortestuudio KellaRing ning Kiilis tegutsevad noorte ja täiskasvanute käsikellaansamblid, mis ühtekokku on andnud sadu kontserte nii kodumaal kui võõrsil ja salvestanud albumeid kauni käsikellamuusikaga.
Lisaks muusikalistele tippudele armastab Inna aeg-ajalt end proovile panna ka alpinistina mäetippe vallutades.
TEDxTallinna laval saadab Inna esinemist klaveril Karolina Sepp, kes mängib Campanelli ansamblis ka ise käsikellasid ning juhendab Eesti Rahvusvahelise kooli käsikellamängijaid.
Jaan Aru
Jaan Aru on noor Eesti teadlane, kes astub TEDxTallinna laval üles juba teist korda.
Jaan on õppinud Berliinis Humboldti ülikoolis psühholoogiat ning teinud oma doktoritöö Max Plancki Aju-uuringute Instituudis. Praegu ootab ta oma doktoritöö kaitsmise kuupäeva ja nokitseb teadusprobleemide kallal Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituudis ning Tallinnas Talis Bachmanni laboris. Viimasega koos on Jaan kirjutanud ka raamatu „Tähelepanu ja teadvus“, mille valmimise ajal oli Jaan 22-aastane. Jaani populaarteaduslikke artikleid aju ja teadvuse kohta saab lugeda tema blogist „Teadvuse suure probleemi lahendamine“. Eelmine kord pajataski ta TEDxTallinnal just teadvusest ja ajust, seekord toob teda lavale üks teine suur mõistatus.
Juhan Aru
Juhan Aru on noor Eesti matemaatik, kes on üks ootamatult ülimenukaks osutunud „Matemaatika õhtuõpiku“ autoritest. Raamat kogus suure toetuse Hooandja keskkonnas ning selle esimene trükk müüdi läbi välgukiirusel.
Ehkki Juhan sai keskkooli lõputunnistuse Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumist, on kõrghariduse otsingud ja teaduslik uudishimu viinud teda õppima juba nii Saksamaale, Suurbritanniasse kui Prantsusmaale. Cambridge’i mainekas Trinity College’is omandas Juhan matemaatikas magistrikraadi ning jätkas seejärel magistriõpinguid Pariisis eluteaduste erialal (advanced life sciences). Nüüdseks on temast saanud Lyoni ülikooli matemaatikadoktorant.
Matemaatika populariseerimine ning selle sidumine „päris“-eluga on Juhani jaoks olnud loomulik viis oma huvide jagamiseks: ta on tegelenud õpilaste matemaatikaolümpiaadiks ettevalmistamisega Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli Teaduskoolis, tõlkinud matemaatika-alaseid tekste ajakirjale Akadeemia ja pälvinud parima matemaatikast kõneleja tiitli Eesti Matemaatika Päevadel.
Kaupo Kikkas
„Poeet fotokaameraga“ iseloomustab Kaupo Kikkast, tundliku pildikeelega fotograafi tabavalt. Kaupo on pildimeistrina saavutanud tunnustuse kaunite loodusfotode ja ilmekate portreedega.
Pildimaailm haaras Kaupo endasse juba koolipõlves, kui algeline digikaamera ta ära võlus. Hiljem läks ta fotograafiat õppima Soome, tema oskuseid lihvisid tööaastad reklaamipiltnikuna. Nüüdseks pühendab Kaupo palju aega kunsti- ja portreefotodele.
Kaupo rändab palju ringi ja tema reise meenutavad imetlusväärsed fotoseeriad, mida võib näha ka raamatus „Amazonas. Elu ainus foto“.
Üheks tema lemmikobjektiks portreežanris on muusikud, keda ta on pildistanud üle terve maailma: Arvo Pärt, Kristjan Randalu, Dianne Reeves on vaid mõned nimed. Ehk on põhjuseks, miks just muusikute fotod Kaupol nii hästi õnnestuvad, tema enda muusikaline haridus.
Viimasel ajal tegutseb Kaupo ka Fotomuuseumi kuraatorina.
http://www.kaupokikkas.com
Mary Jordan
Dokumentaalfilmide autor, kunstnik ja inimõiguslane Mary Jordan on üles kasvanud Kanadas ja USA-s, kuid on armastuse jälgedes sattunud nüüd Eestisse. Ta on teinud koostööd paljude inimõiguste eest seisvate organisatsioonidega ja vändanud dokumentaalfilme, ta on globaalse veekriisi eestkõneleja Läänes ja pühendunud avaliku kunstiruumi arendamisele.
Mary on õppinud kunsti ja sotsiaalantropoloogiat. Tema tundlik vaatlejanatuur on teda viinud eri paikadesse üle maailma. Ta on inimõiguste teemadel teinud filme nii Indias, Birmas, Indoneesias kui Aafrikas ja esinenud nendega festivalidel Londonis, Rotterdamis ja Los Angeleses, tema esimene täispikk film, auhinnatud „Jack Smith and the Destruction of Atlantis“ (2006), portreteerib aga revolutsioonilise kunstniku vastuolulist elu.
Oma rännakutel Aafrikas sattus Mary vastamisi meie silmale varjatud, kuid paljudes riikides äärmiselt terava probleemiga – puhta vee kättesaadavus. 2010. aaastal asutas Mary rahvusvahelise kunstiorganisatsiooni „Word above the Streets“, mille eesmärgiks on tõmmata tähelapanu igapäevaselt miljonite inimeste elu mõjutavale puhta joogivee probleemile. Hetkel käimasoleva „Veepaagi projekti“ (Water Tank Project) käigus katavad paarkümmend kunstnikku üle maailma New Yorgi katustel asuvad veepaagid veekriisi lahkavate kunstiteostega.
Mary sõnavõtte Eesti ühiskonna kitsaskohtade teemal võib lugeda Eesti Päevalehe veergudelt. Kõue mõisa perenaisena on ta mõisast kujundamas kaasaegse kunsti keskust.