on ühtaegu nii filosoofiaprofessor, seljakotiga mägedes rändav matkasell kui ka koolitaja, kes nõustab ettevõtjaid võtma omaks helleni vaimu ja juurutama Aristotelese karakterieetikast lähtuvat väärtuspõhist juhtimist. Ta ei publitseeri mitte ainult erialaväljaannetes, vaid võtab ka laiemas meedias sõna, peegeldades tänase päeva sotsiaalseid teemasid kord ajaloo taustal, kord lihtsast inimlikust eetikakäsitlusest lähtudes.

Raukas õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat, loogikat ja filosoofiat ning sai 1988. aastal filosoofia erialal doktorikraadi, hiljem täiendas end Freiburgi, Leuveni ja Oxfordi ülikooli juures. Ta on avaldanud mitmeid artikleid keelefilosoofiast ja filosoofilist esseistikat ning tegutsenud õppejõuna Eesti Kunstikadeemias, Tallinna Ülikoolis, Õigusinstituudis ja Usuteaduse Instituudis. Raukas on Mauritiuse Instituudi ja koolitusfirma Paideia üks asutajaid.

tegeleb kõigega, mis on huvitav, eriti tunneb huvi maailma majanduses toimivate protsesside vastu ja püüab mõtestada neid ajaloolises kontekstis, ennekõike läbi Kondratjevi 60-72 aastaste majandustsüklite, Oswald Spengleri tsivilisatsioonide arengu ja allakäigu teooria ning kaoseteooria. Teiseks huvialalaks on inimese elukestev psühholoogiline areng ja võimalused seda ise mõjustada. Maailmapilt on tal eklektiline, seda on mõjutanud  psühhonalüütilised Jungi ja Freudi teooriad ning tänapäevane transpersonaalne psühholoogia.

Alar Tamming on AS Tavidi nõukogu esimees, psühholoogia teadusmagister ning Eesti Transpersonaalse Assotsiatsiooni asepresident.

on pärit nii kirjust minevikust, et sellest jätkuks mõnele teisele mitmeks eluajaks. Ta on teinud sporti ja teatrit, tegelenud müügitöö, tarbijakaitse, suhtekorralduse ja koolitamisega ning olnud konsultandiks ettevõttes Vain ja Partnerid. 2006. aastal lõi Haller oma firma, mille kaudu pakub juhtimis- ja meeskonnatööalaseid arenguprogramme ning mentorlusprogramme nii ettevõtetele kui ka õppeasutustele, spordiklubidele jne. Koolitaja ja kolme lapse isana on Haller pühendunud hariduse edendaja ning muuhulgas Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige. Oma huvialadena on ta märkinud lugemist ja kuulamist, seoste ja süsteemide loomist ning kajakisõitu avamerel.

Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus on suure osa oma elust pühendanud haridusküsimustele. Ta teab, et tänapäeva koolilast rusub sageli krooniline väsimus ja hirm konkurentsis alla jääda. Hiljuti Euroopa koolides tehtud uuringute järgi on Eestis parim tunnidistsipliin, aga väikseim koolimeeldivus, head üldised haridusnäitajad, aga probleemid tugevamate õpilaste toetamisega, mis eeldaks suurema tähelepanu pööramist avastuslikule loovale mõtlemisele. 

Viive-Riina Ruus õppis Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning pedagoogikat ja kaitses 1982. aastal doktoriväitekirja pedagoogika erialal. Ta alustas oma karjääri emakeeleõpetajana ja on hiljem tegutsenud õppejõuna erinevates kõrgkoolides ning töötanud mitmetel haridusuuringute ja hariduspoliitikaga seotud ametikohtadel Tallinna Pedagoogikaülikoolis, haridusministeeriumis, Eesti Haridusfoorumis ja Eesti Hariduse Arenduskeskuses. Ruus on olnud ka paljude magistri- ja doktoriväitekirjade juhendaja, avaldanud arvukalt erialaseid publikatsioone, muu hulgas ka raamatu „Õpetaja professionaalsuse ning õpetajahariduse kaasaegsed arengusuundumused“.

on eesti teatrimaastiku üks „pildil olevamaid“ lavastajaid. Tema juhitud teater NO99 ei tegele mitte ainult linnarahva kultuurilise teenindamisega, vaid on oma selgepiirilise missiooniga – sotsiaalselt terav, inimlikkusele kutsuv, mõtlema õhutav. 

Ojasoo lõpetas 2000. aastal lavastajana EMTA lavakunstikooli 19. lennu ja sai sealt hiljem ka magistrikraadi. Ta on 2005. aastal loodud NO99 asutaja ja kunstiline juht, varem on töötanud ka Eesti Draamateatris ja Vanalinnastuudios, samuti toonud välja lavastusi Vanemuises, Endlas ja Von Krahlis. Tema autorite sekka kuuluvad klassikud nii ilukirjandusest kui filmilinalt, mitmel puhul on ta loonud lavastuse teksti koos trupi või kaasautoritega. Enamiku tema lavastuste kunstnikuks ning mõnel juhul ka kaaslavastajaks on Ene-Liis Semper. Ojasoo mitmete autasude hulka kuulub kaks Eesti Teatrikunsti Aastapreemiat parimale lavastajale.

on Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud graafiline disainer ning arhitektuuri- ja disainibüroo Zizi&Yoyo üks omanikke, kes teinud logosid, internetilehekülgi ja trükiseid, aga samuti ka multiinstrumentalist, kes hiljuti astus publiku ette uhiuue ansambli Antonina juhtfiguurina. Ideid pritsib ta ka AD-na reklaamifirmas Taevas Ogilvy ning on Kuldmunade jagamisel mitmeid kordi tunnustust leidnud.

Kaks aastat tagasi avaldasid Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi teadlased Mart Saarma, Tõnis Timmusk ja Jaan-Olle Andressoo koos kolleegidega teadusajakirjas "Nature" artikli kahest uuest valgust, CDNF ja MANF, mis töötavad närvikasvufaktorina ja võivad aidata kaasa Parkinsoni tõve ravimisele. Nüüdseks on samast laboratooriumist tulnud hulk uusi põnevaid avastusi. Molekulaarbioloogia on küllaltki noor, väga kiiresti arenev ja perspektiivikas teadusharu. Miks tegelevad mitmed eesti tippteadlased sellega Soomes? Sest Soome võtab teaduse ja tehnoloogia rahastamist ülimalt tõsiselt. Töörühma tegevus mõjutab aga kogu maailma.

Andressoo on õppinud Tartu Ülikoolis bioloogiat, tema prestiižsetes teadusajakirjades avaldatud doktoritöö, mis käsitleb enneaegse vananemise molekulaarseid mehhanisme, on valmind Erasmuse Ülikoolis Hollandis. Tema nimi on mitmel Euroopas ja Ameerika Ühendriikides litsentseeritud patendil ja patendi taotlusel.

Miks on eesti mees nii kirglik enesehävitaja? Mida õieti toob endaga kaasa müüt mehest kui testosterooni täis alfa-isasest? Meestearst Olev Poolamets on võtnud oma südameasjaks edendada meeste tervist, fookusega seksuaaltervisel, ning ei häbene sealjuures rääkida andestamisest ja hoolimisest.

Poolamets on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, läbinud üldarstliku internatuuri ja lõpetanud 1999. aastal androloogia/uroloogia eriresidentuuri. Ta töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuses ja on Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi juhatuse liige. Olev Poolamets on koos Margus Punabi, Mart Rauna ja Jüri Uljasega andnud välja raamatu „Mees muutuvas maailmas“ üks raamatu “Seksuaalsus Eestis” põhiautoreid.

on tuntud ühiskonnategelane ja sportlane, kelle tegutsemishaare ulatub A-st Z-ni ja kellele elu pärast 47 päeva kestnud kõhklemist veel kolmanda võimaluse andis...

Paju on elanud lapsepõlves küüditatuna Siberis, lõpetanud metsainsenerina EPA ja ajakirjanikuna Leningradi Kõrgema Parteikooli, olnud muuhulgas Eesti Looduse peatoimetaja, nii ülemnõukogu kui ka riigikogu liige ning Jõgeva linnapea. Ta on algatanud ja täide viinud terve hulga kultuuri, loodus- ja sotsiaalprojekte. Paju tegevust on tunnustatud mitmete autasudega, nende hulgas Valgetähe ja Riigivapi teenetemärgiga.

on noor Viljandist pärit torupillimängija, kelle resümee on nii kirju, et raske uskudagi. Lisaks eesti torupillile on talle enam kui tuttavad ka sopransaksofon, igasugused viled ja parmupill.

Laval on teda viimasel ajal kuulda-näha olnud selliste muusikaliste rühmituste koosseisus nagu Paabel ja Ro:Toro. Maailmamuusikat on ta õppinud Viljandist Elevandiluurannikuni, praegu süveneb Rootsi pärimusmuusikasse Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Sel kuul ilmus tema kogutud lugudest noodiraamat “Uued pillilood pärimusmuusikas”.

on eesti luuletaja ja hip-hoppar. Kandis reaalset vanglakaristust erinevate pättuste eest, kuid õnneks leidis türmis viisi end rahumeelselt väljendada – räpi ja luuletuste kirjutamise kaudu. Nii sai Elbing Eesti kultuuriringkondades tuntuks kui andekas luuletaja ning vanglas moodustatud räpipundi Verba ab Intra liider. 2006 aasta novembris ilmus Elbingul luulekogu “Siin Beebilõust, tere! Häired pimelinna tänavalt”. Tema luuletusi on avaldanud ka ajakirjad Vikerkaar ja Looming. "Temas on seda värsket lihtsust ja sõgedust, mida pool- või täisharitlastest kirjanikuhakatistes sageli ei ole", kirjutab Oma Saar.

Lõpetanud vanglas kiitusega keskkooli, kirjutab ta täna laulutekste ja luulet ning tegutseb tätoveerimiskunstnikuna. Valitud Eesti Ekspressi poolt 2006. aastal tulevikutäheks, esinenud 2008. aasta aprillis kirjandusfestivalil Sotsia.